Sel aastal rõõmustas mind kurekell, mis eelmisel aasta varjusurmas oli, täitsa aiandist ostetud ja aeda maha istutatud, aga pärast istutamist ta mulle õisi ei näidanud, mõtlesin juba, et läinud, aga sel aastal on ta taas õites, väike küll, aga küll ta kosub. Juba on õitsemist alustanud mu armas täidisõieline viirpuu- puu, mille ilu ma olen alati imetlenud ja mida oma aeda kindlasti kasvama soovisin, nüüd rõõmustabki ta mind igal aastal oma õitega. Ja siis kasvab mul aias üks kena valgeõieline taim, mille nime ma ei tea, mulle nimelt meeldib osta neid suvelillesegude seemneid, kevadel külvad maha ja siis põnevusega vaatad, mis sealt välja tuleb, see on üks taim ühest mõne aasta tagusest seemnepakist- nime ei tea, aga kena on!
