Jõulud!

Valged jõulud, sellised tõelised, õues on meetrised hanged ja toas hubane küünlavalgus...

Vennad



Nukk

Minu lapsepõlves olid nukud sellised pärislapse moodi... See "piiga" pole minu oma, mulle jäigi unistuseks endale saada pikkade juustega nukk, huvitav, et sel ajal olid meil müüdavad nukud kõik lühikeste juustega, kui piiritaha keegi sattus, siis sealt sai ka selliseid nukke, kes võisid pikemaid juukseid omada...

20.10.2010 - 15 aastat

Lihtsat pingeta häälteta sooja
sõrmed otsivad üksteise juurest.
Ja neil osata olla on vaja suurem
maailmast püüdmatult suurest.
Pikka pilkude ühtimissuunda,
üht hingamist lähedast-
olla õnnelik, imelik, piisab...
Sellest piisab,
ei vähemast.
        /Aita Kivi/

Georg

2 aastat vana pilt, aeg läheb ikka kiirelt küll.

Sügisesed aiasaadused...

... kuigi minu puhul see vist päris nii ei ole, minu tomatid on sügisesed terrassisaadused.

Meie kiisul kriimud silmad

Igas sekundis ise ilme ehk ilmekas kass.

1. september

Ees ootab tõsine tööaasta.

Piinlik tunnistada, aga alles eelmisel nädalal jõudsin ma lõpuks ära käidud Vargamäel ja alles sellel nädalal sain ma lõpuks loetud Andrus Kivirähki raamatu "Mees, kes teadis ussisõnu", mida oli kuidagi raske kätte võtta ja samas, mida oli lõpuks ka raske käest panna... Nüüd, tagantjärgi, kui raamat loetud, on kuidagi hoopis teine tunne vaadata pilte Vargamäest, sellest keskkonnast, mis sümboliseerib eestlaste rasket tööd ja vaeva, et leib jõuaks lauale ja riie saaks selga...
Veider tunne...

Aeg

Puhas rõõm

Tormituuled...

23. juuli torm tegi meie metsale parasjagu kahju, rääkimata purustatud aiast... Hää, et veel niigi läits...

Mad-Croc Estonia

Markko Märtin, tema oli ikka tõega kiire, teisel katsel magasin tema möödasõidu hoopis maha..

Need on peaaegu juba nagu loodusfotod- maastik autoga.

Iseenesest oli autode pildistamine päris huvitav ja nagu mu vanem poeg mainis, alati saab mõne pildile.... Kui nüüd loodusfotograafiaga võrrelda, siis seal on õnnel ikka tohutult suurem osa.

Õed

vaikne kena kohakene

Armas maja, käin teda ikka vaatamas aegajalt, seal on vaatamata kõrgeks kasvanud rohule turvaline tunne. Mõni koht kohe on selline.

Üts tegu

Kissellitegu!

Vaikne kena kohakene..

Kui minu kodumaja juures oleks selline kena koht kaskede all koos lilledega, siis küll ei oleks siin lagunenud pink, sest siin tahaks kogu aega istuda....Ja teades, milline vaade siit veel avaneb! Aga see on võib-olla nii, et kui sul on midagi ilusat, siis sa harjud sellega ära ja ei oska seda enam tähelegi panna... Ehk peaks tähelepanelikumalt vaatama enda ümber, ehk on meil kõigil selliseid asju, millega me oleme juba nii harjunud, et need on liiga tavaliseks muutunud.

Kolm tüdrukut

... samast põlvkonnast.

Janu ei võida kunagi

Küll mõni asi on ikka armsaks saanud...

Nii tahaks juba minna!

4. juunil sai selleks õppeaastaks kool läbi, veel vaid tunnistused kätte saada ja võibki minna!

Magus uni

Issi tugevate käte vahel on turvaline.

Algus

Ühe elu algus. Väikene kahenädalane poisike, kellele mul on au tädi olla. Huvitav, millest küll mõtleb väikene maailmakodanik?